Postimees 5. aprill 1925
Tartu kõrgema muusikakooli juhatus esines haridusministeeriumis ettepanekuga, muuta muusikakool Tallinna eeskujul konservatooriumiks. Ettepanek on haridusministeeriumi nõukogu poolt 2. apr. läbi vaadatud ja heaks kiidetud ning samal päeval on haridusminister uue põhikirja kinnitanud.
Eile oli sel puhul koolis pidulik aktus. Aktuse alguses mängis sinfoonia-orkester direktor A. Nieländeri juhatusel Mozarti g moll sinfoonia 1. osa. Selle järele asus kõnetooli haridusminister prof. Dr. H. B. Rahamägi ja teatas, et tema täna võib Tartu kõrgemale muusikakoolile õnne soovida tema õiguste kinnitamise kui ka konservatooriumiks ümbernimetamise puhul. Edasi tuletas minister meele Eesti kõnekäänu, mis ütleb „Nimi ei tee meest, vaid mees teeb nime? Tartu kõrgemas muusikakoolis on seni tõsiduse ja andumusega töötatud, vaatamata kitsastele majanduslikkudele oludele. Sellepärast on ka haridusministeerium seda tööd hinnanud ning võib rahuldusega tunnustada, et Tartu kõrgem muusikakool konservatooriumi nime ja sellega kaasaskäivaid õigusi väärib. Ühtlasi loodab ministeerium, et senised koolijuhid kui ka õpetajad ja õpilased tulevikus veel suurema hoolega neid ülesandeid teostavad, mis uues põhikirjas ette nähtud, tõstes sellega meie rahva muusikalist tasapinda ning süvendades Eesti vaimlist kultuuri.
Haridusministeerium on veendunud, et see täitmist leiab, mispärast ta omalt poolt hüüab: "Vivat, crescat, floreat Conservatorium Tartuensis!" Haridusministrile vastas direktor Juhan Aavik pikema kõnega meie muusikakoolide ülesannetest ja korralduse küsimusest.
Kõne lõpul lauldi koosolejate poolt ühes sinfoonia-orkestriga riigihümni.
Peale seda terivitas konservatooriumi Tartu linnavalitsuse nimel A. R e e b e n, toonitades selle kui muusikakultuuri süvendaja tähtsust, mis kaasa mõjub Tartu linna ja Lõuna-Eesti üldise kultuurilise tasapinna tõstmisele, ühtlasi tähendades, et Tartu linnavalitsus ka tulevikus jõudu mööda kaasa püüab aidata konservatooriumi mjandusliku seisukorra parandamiseks.
Aktus lõppes Mozariti sama sinfoonia finaaliga. Aktusel viibisid auvõõrastena peale haridusminisiri meie mainekad heliloojad Miina Hermann ja A. Läte ning haridusministeeriumi kunsti ia teaduse osakonna juhataja G. Ney.
