- Ajalugu

Heino Eller 1887-1970

Minu arvates tuleks järjekindlalt tööd teha. Järjekindlalt. Inspiratsioon tuleb siis, kui hästi palju tööd teed. Kui võimalik, püüan seda teha ikka hommikuti, kas siis tuju on või mitte, aga pean oma tunnid ära istuma. Nii soovitan igaühele...

Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal.

 

1920–1940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 1940–1970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool.

 

Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed „Kodumaine viis”, „Koit”, „Videvik”, „Varjus ja päikesepaistel”, klaveripalad „Kellad”, „Liblikas”, „13 klaveripala eesti motiividel”, viiulipalad „Männid”, „Avarused”. Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise – ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja.

"Nüüd, kus ma olen jõudnud umbes samasse ikka, nagu oli tol ajal minu õpetaja, olen ma enesele avastanud ühe Elleri mõttte: "Palju raskem on leida üht üksikut sobivat nooti, kui neid hulganisti paberile panna." Ehkki ta seda mulle kunagi otseselt välja ei öelnud, õnnestus tal ilmselt siiski poetada minu hinge samasugune vaevav igatsus "üheainsa sobiva noodi" järele.
Arvo Pärt

Lossi 15, 51003 Tartu

Tel: 7 423 705, 580 53775

kool@tmk.ee

  • White Facebook Icon
  • White Vimeo Icon
  • White Instagram Icon
  • Facebook
  • Instagram
  • Vimeo