Postimees 9. detsember 1937
10 aasta jooksul on lõpetanud kooli 68 õpilast. Kõige suurem õpilaste arw klaweriklassis. Ruumide küsimus kooli walulapseks.
Eelolewal reedel tähistab Tartu Kõrgem Muusikakool oma 10. aastapäewa, mis puhul on korraldatud „Wanemuise" kontsertsaalis pidulik aastapäewa kontsertaktus. Et saada ülewaadet Tartu Kõrgema Muusikakooli 10-aastasest tegewusest, pöördusime Muusikakooli dir. H. Laksbergi poole, kes meile sel puhul jutustab järgmist:
Tartu Kõrgem Muusikakool rajati 1927. a. pärast seda, kui siin likwideeriti Tartu Konserwatoorium. Tartu Konserwatooriumi likwideerimine teostus wastawa seaduse alusel, kus nähti ette, et meil wõib olla ainult üks konserwatoorium. Siin likwideeritud konserwatooriumi asemel lubati asutada Kõrgem Muusikakool, mis on meil ka ainukene selline õppeasutis, kuna teistes linnades on wõimalik ainult muusikakoolidel töötamine. Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamisest alates on olnud kooli juhatajaks dir. H. Laksberg.
Tegelikult alustas kool tegewust küll 1. septembril 1927. aastal,
kuid pidewalt selle 10 aasta jooksul on kooli aastapäewa pühitsemine toimunud alati detsembrikuus. Seda sel põhjusel, et aastapäewa pühitsemine on seotud alati kontserdiga. Semestri algusel aga oleks selle teostamine puhttehniliselt wõimatu, sest muusikalisteks ettekanneteks saadakse materjale ikkagi semestri lõpuks.
Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutseb praegu 16 õpetajat,
kuna samaaegselt on koolis õpi asi 167. Nii töötab kompositsiooniosakonnas H. Eller, oreliosakonnas Joh. Kärt, klaveriosakonnas pr. Brosse. prl. J. Kandre, härrad L. Milk ja W. Tilting. Mõlemad kaks wiimast õppejõudu on Tartu Kõrgema Muusikakooli endised õpilased. Lauluosakonnas tegutsewad õpetajatena pr. A. Wickenhaiser (end. Mahotina) ja Rudolf Jõks, wiiuli alal Ew. TUrgan, tshello alal Tõnis Kuusna, vaskpuhkpillide osakonnas Jüri Kuru (end. Niksman) ja puu-puhkpillide osakonnas A. Ojasson. Teoreetilistel aladel tegutsewad õpetajatena härrad H. Eller ja Ed. Oja ja muusikateaduslikkude ja pedagoogiliste ainete alal dir. H. Laksberg. Üldklaweri klassis tegutsewad õppejõududena pr. J. Adamson ja prl. L. Kurko.
Kogu 19 tegewusaasta jooksul on olnud koolil õpilasi 652, ning wabakuulajaid 81. Kõige suurem on õpilaste arw üksikute alade wiisi wõttes olnud klaweri-, selle järel siis laulu- ja wiiuliosakondades.
10 aasta jooksul on kooli lõpetanud 68 õpilast.
Nii on klaweriosakonnas olnud lõpetajaid 85, lauluosakonnas 17, kompositsiooniosakonnas 6, klarneti osak. 8, tshello osak. 3, viiuli osak. 2 ja trompeedi osakonnas 2. Naeratades tähendab sellejuures dir. Laksberg, „siin pole meil kunagi tarwis karta üleproduktsiooni". Ja kui edasisel jutlemisel selgub, et õppeaeg üksikutes osakondades kõigub 5-10 aastat, siis on ka arusaadaw, et kunstnikuks ning lisaks weel tunnustatud kunstnikuks saamine pole nii kerge. Kui õpilane astub muusikakooli, siis algul on muidugi raske selgusele jõuda, kas õpilasel on ka selleks wajalikke andeid. Mõnel juhul selgub see õige ruttu ja see on ka kõige parem, kuid iga kord ei toimu see mitte nii kiiresti.
Kogu aja on olnud Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõududeks kooli asutamisest alates dir. H. Laksberg, pr. J. Adamson, pr. Brosse, hr. Wickenheiser, härrad H. Eller, J. Kuru, Joh. Kärt, A. Ojasson ja sekretäriks J. Puusild.
„Ah jaa ärge unustage siiski meie kooli aastapäewa puhul korraldatud kontsert-aktust reede õhtul «Vanemuises" tähendab dir. Laksberg. See kontsert tohiks olla huwipakkuwaks sellepoolest, et kõik ettekandmisele tulewad palad on Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetajate loomingust. Nende ettekandmine toimub samuti kooi wilistlaste ja wilistlastest praeguste õppejõudude ühisel koostööl. Aastapäewa kontsert-aktus algab kell 1/2 8 õhtul.
Edasi siirdub jutt ruumide peale. Pead raputades märgitakse, et
ruumide küsimus on koolile olnud kogu aja üheks walulapseks.
Kool asub oma asutamisajast alates praegustes ruumides Lossi tänawal. Enne ruumidesse asumist teostus wajalik ümberehitamine, kuid kõige peale waatamata on ruumid niiwõrd kitsad, et nad kuidagi ei suuda rahuldada wajalikke nõudeid. Eriti torkab see silma klaweriosakonnas. Et raskustest siiski kuidagi üle saada, selleks toimuwad mitmel klaweriklassi õppejõul tunnid nende korterites. Samuti puudub koolil wajalik saal, kus oleks wõimalik korraldada õpilaskontserte.
Kooli ülalpidajaks on Tartu Helikunsti Selts, kelle esimeheks on helilooja prl. M. Härma. Kooli kuratooriumi kuuluwad abilinnapea K. Luik, dr. R. Bernakoff, koolideinspektor G. Reial, prof. August Paris ja helilooja H. Eller ning kooli dir. H. Laksberg.
„See on kunstnikkude õppekool. Neid ei ole palju, kes siit on saanud lõputunnistuse, kuid teisalt on see tagatiseks, et koolis lõpueksamite sooritamine on ainuüksi ikkagi siis wõimalik, kui lõpetaja wõimed igati wastawad ülesseatud tingimustele." Väljudes direktori kabinetist, kohtan veel hilja õhtul kantseleis sekretär J. Puusilda. Ka sekretäril on töõd-askeldusi ja korraldusi eelolevaks juubeliaktuseks ja peamure, et seal kõik ka klapiks. Samast kostab aga läbi awatud ukse nii klaweri- kui wiiulimängu, ka teisel pool seinu käib kiire askeldus - seega töö kõikjal. Muusikahelid saadawad mind peaaegu kuni wälistrepini, ja isegi weel tänawal on kuulda nõrka klalverimängu.