Postimees 11. november 1943
Vaiksel idüllilisel Toome nõlvakul seisab tervena ahervaremete hulgas kõrge kivihoone, kätkedes oma seinte vahel noorte innukaid püüdlusi helide võluriigis. Kinnisilmi võib öelda mööduja, et seal asub Tartu Kõrgem Muusikakool, kust kostab hommikuvalgest õhtupimeduseni klaveri-, laulu- või viiulihääli.
On juba videvik, kui suundume piki Lossi tänavat üles mäkke. Meie ees rühib lootusrikkalt sirget kooliteed väikesekasvuline poiss, käes hoolikalt suur viiulikast. Mõne hetke pärast kaob ta silmist, mustav ukseavaus, kust viib hämar trepp meelitavasse helide-valda, on haaranud ta endasse. See meelitab meidki, kes oleme jõudnud noorte muusikasõprade kunstitempli manu. Aastas mõned avalikud õpilaskontserdid, neid oleme kuulnud, kuidas kulgeb aga igapäevane töö, seda teavad ainult asjaosalised. Tahtes ülevaadet saada ka selles osas Tartu Kõrgema Muusikooli tegevusest, järgneme oma eelkäijale.
Meid võtab vastu vilgas tegevus kõigis ruumides. Suuremasse klassituppa koguneb parasjagu õpilasi jälgima muusikateooria tundi, millele järgneb esteetika ja kunstiajaloo tund. Eriainete klassides töötavad õpilased õppejõudude juhatusel üksikult. Innu ja huviga ollakse asja juures kõikjal. Juba varakult enne oma tunni algust koguneb juurde uusi õpilasi, kelle kõigi siiraks südamesooviks on kord taidurlike võimeteni jõudmine.
Olles oma silmaga kogenud seal tehtavat tõsist tööd, vestleme Tartu Kõrgema Muusikakooli direktori A. Ojassooga kooli saamisloost ja edasisest elukäigust.
"Tartu Kõrgema Muusikooli saamislugu viib vabakunstnik August Nieländeri I Eesti Muusikakoolini, mis avati Tartus 1919. a. jaanuaris, ja 1919. a. septembris asutatud „Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakoolini Juhan Aaviku juhatusel. Nimetatud õppeasutised teotsesid paralleelselt kuni 21. detsembrini 1921. a., mil nende tegevus tunnistati haridusministeeriumi otsusega lõpetatuks, kusjuures ühtlasi registreeriti vabakunstnikkude A. Nieländeri ja J. Aaviku poolt ülalpeetav Tartu Kõrgem Muusikakool, kuhu läksid üle mõlema endise kooli õppejõud ja õpilased. 2. aprillil 1925 nimetati Tartu Kõrgem Muusikakool Tartu Konservatooriumiks, mille direktoreiks määrati A. Nieländer ja J. Aavik. Järjekordne muutus tuli Tartu muusikaõppeasutiste ellu, kui lühikesejalise teotsemise järel suleti Tartu Konservatoorium. Uueks vastavaalaliste õppevõimaluste eest hoolitsejaks osutus nüüd koha peal 1926. a. asutatud Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts, milline nimetati hiljem ümber Tartu Helikunsti Seitsiks. Viimane kutsus eelmiste koolide otsese järglasena ellu Tartu Kõrgema Muusikakooli, milline alustas tegevust 1927. a. septembris H. Laksbergi juhatusel. Kõik nimetatud koolid olid eraõppeasutised, kuid nende ülalpidamine oli võimalik ainult riigi ja omavalitsuste toetussummadega," annab dir. A. Ojassoo nõgusa ülevaate kooli saamisloost.
Edasi kuuleme, et Tartu Helikunsti Seltsi poolt asutatud kool töötas heade tulemustega kuni punase võimu tulekuni, mil likvideeriti kõik eraõppeasutised ja sellega ka Tartu Kõrgem Muusikakool, mille asemele 1940. a. sügisel loodi tookordse võimu pooit Tartu Muusikakool, mis allus otseselt Kunstidevalitsusele Tallinnas. Sisuliselt jäi aga koolis kõik vanaviisi. Kool töötas endistes ruumides ja kasutas kogu aeg endise Tartu Kõrgema Muusikakooli vara. Ka tegutseti üldiselt endise kava alusel, juurde tuli ainult konstitutsiooni ja vene keele õpetamine sunduslike kõrvalainetena.
Raske kaotuse tõi see aeg aga õppejõudude koosseisu, kust bolshevikud arreteerisid meie üldtuntud kontsert- ja ooperilaulja, tunnustatud muusika pedagoogi Tooni Kroon-Laamani ja vaskpuhkpillide osakonna õpetaja Jüri Kuru, kelle edaspidisest saatusest pole mingeid kindlaid teateid.
Punase aja möödumisel avati Haridusdirektooriumi otsusega 1941. a. sügisel taas Tartu Kõrgem Muusikakool, millise ülalpidajaks on nüüd Tartu Linnavalitsus.
Oma tegevuses taotleb nimetatud õppeasutis kõigepealt süstemaatilise muusikalise hariduse andmist, kutsemuusikute ning muusikaõpetajate ettevalmistust ja aluse panemist kunstniku ning muusikakapedagoogi kutsele suundujate haridusele. Õppealade järgi jaguneb kompositsiooni-. klaveri-, oreli-, laulu-, viiuli-, tšello,- vaskpuhkpillide-, ja puupuhkpillide osakonnaks, kus momendil töötab kokku 200 õpilast, neist 65 poeg- ja 135 tütarlast. Kooli iseäraldusena toimub töö eriaineis üksikult, kusjuures iga eriaine õppija on kohustatud osa võtma ka sunduslikest kõrvalaineist, näiteks peab viiuliklassi õpilane peale oma ala õppima ka klaverit. Teoreetilised ained, nagu muusikateooria, muusika-ajalugu jne., võetakse läbi rühmatundides.
Nagu tähendab dir. A. Ojassoo, on Tartu Kõrgemasse Muusikakooli sisse astuda soovijate arv olnud alati märksa suurem, kui on saadud vastu võtta.
Kõige suurem tung on olnud klaveriklassi, millele järgneb lauluklass. Kahjuks on tihti pidanud ruumipuudusel jääma eemale palju noori, kes omanud selIesuunalisiks õpinguiks kõiki eeldusi.
Mis puutub kooli vastuvõtmisse, siis toimub see katse alusel, kusjuures pole nõutavad muusikalised eelteadmised. Oluline on, et õpilane omaks oma valitud alaks vastavaid eeldusi, nagu muusikaline kuulmine, rütmitunne jne.
Vaatamata sõjaolukorrale on õppetöö kulgenud praeguses koolis normaalset rada ja saavutanud haid tulemusi. Enamas õpilasi, kelle koosseisu moodustavad gümnaasiumide õpilased, üliõpilased, ametiskäijad jt., on saanud rakendada oma huvialalisile muusikaõpinguile endise põhjalikkusega, hoolimata tunnikavade muutustest teistes koolides, pikkadest tööpäevadest ametis jne.
"Töötame siin omaette vaikselt Toome serva all, kust astume välismaailma ette kontsertidega, mis peavad andma läbilõike kooli tööst. Sellest johtuvalt on ka kohustatud esinema iga õpilane. Möödunud aastal korraldas Tartu Kõrgem Muusikakool 4 kinnist kontserti oma ruumes ja 4 avalikku "Vanemuise" kontsertsaalis, mis möödusid kõik edu tähe all, saades hea arvustuse osaliseks, Käesoleva õppeaasta esimene õpilaskontsert toimub "Vanemuise" kontsertsaalis 6. detsembril," jätkab vestlust kooli direktor.
Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, kus töötavad praegu nagu toonagi õpetajaina oma ala silmapaistvamad jõud, on saanud mitmel arengujärgul muusikalist haridust terve rida meie tunnustatud heliloojaid, kunstnikke ja muusikapedagooge. Nii näiteks on üldsusele enam tuntumaist muusiktegelasist õppinud seal Ed. Tubin, Olav Roots, Ed. Oja, Joh. Bleive, Karl Leichter, Alfred Karindi, Lydia Patrason-Aadre, Leida Aalund, Arnold Viisimaa, Leonid Milk, Leonhard Virkhaus, Voldemar Kliimand jt, kellest mitmed töötavad praegu samas koolis õpetajana.
Olgu siinjuures mainitud, et Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõududest on hetkel 7 inimest ühel või teisel viisil seotud tegevusega ka kodulinna teatris.
"Tartu Kõrgem Muusikakool, milline elanud üle mitu arengujärku, võlgneb tänu oma saavutiste eest paljudele, kellest tuleb eriti välja tõsta meie üldtunnustatud heliloojat Miina Härmat, kes Tartu Helikunsti Seltsi ja seega ka Tartu Kõrgema Muusikakooli ühe asutajana on hooliisenud eriti innukalt kooli hea käekäigu eest. Rakendades sisulise töö juures oma jõudu veel kooli majandusliku külje tõstmiseks, hoolitses ta sealjuures isiklikult ka silmapaistvamate annete edasiõppimisvõimaluste eest," lõpetab dir. A. Ojassoo jutuajamise Tartu Kõrgema Muusikakooli elust-olust.