Postimees 19. november 1937
Toila suurepärane loodus tiivustas looma muusikalise suurteose, milline on meie muusikaliteratuuris arvult kuues
Heroilised legendid muusikas
Neil päewil lõpetas Tartu tuntud noorema põlwe helilooja ja tunnustatud koorijuht Eduard Tubin oma teise sümfoonia tirjutamise. Kuna muusikalise suurwormi sümfoonia loomine on meie muusikailmas tähelepanuäratawaks sündmuseks, sest senini oli neid kõigest 5, siis meie lehe esindaja külastas heliloojat tema kodus, et üht-teist westelda sümfoonia loomiskäigust.
Jõudes Tähe tänawal korteri ukseni, millel leidus nimekaart: Eduard Tubin kuuldus mahedaid muusikahelisild. Käib wist ka kodus orkestriproow, läbis pead mõte. Kuid korterisse sisenedes selgus, et maestro nautis muusikat moodsa raadioaparaadi juures.
Peagi kandus jutt helilooja uuemale loomingule, 2. sümfooniale. Selgus, et wiimase punkti ulatuslikule tööle on kõnetatu pannud alles kesknädalal. "Nagu koorem langes südamelt," jätkas ta. „On ju raske midagi suuremat luua, kui seda tuleb teha igapäewase kutselise töö kõrwal.
Siiski olen püstitanud isikliku rekordi, kuna see sümfoonia walmis kõigest poole aasta jooksul. Kirjutamist, algasin suwel Toilas puhkusel olles ja sealne suurepärane ümbrus põhjustaski peamiselt kõnesolewa teose sünni, kuna sümfoonia ideestik ja aine küpses Toila jumaliku rahu, mere, looduse ja kauni suwe mõjutusel. Kaks kuud, juunis ja juulis wiibisin Toilas ja seal kirjutasin poole kogu 150-leheküljelisest teosest. Lõpuosa valmis Tartus.
Ristisin selle teose legendaarseks sümfooniaks, kuna ta käsitab kangelaslikke legende. Uudisena on suure orkestri seas ette nähtud ka klawer ja kasutatud mõndagi uuendust senise praktikaga wõrreldes. Oma tööga olen rahul, see on loodud küll kiiresti, kuid kogu aeg kestwa huwiga aine wastu."
"Töö on tehtud, mis saab nüüd edasi," poetasin küsimuse. "On läbirääkimisi sümfoonia ettekandmiseks "Estonias"," jätkab usuteldaw, „kuid see wõib teoks saada alles kewadel. Edaspidiste kawatsuste alal on kawas ooper „Sinimandria", mille tekst on walminud K. Aluoja, A. Meringi ja H. Uuli ühise töö wiljana. Oma ilmelt kujuneks „Sinimandria" satiiriliseks ooperiks. Peale selle on kawas weel klawerikontsert ja wõib-olla ka 3. sümfoonia, sest kui kaks juba on, siis ei wõi seisma jääda, waid tuleb ka kolmas kirjutada," lausus naeratades usutletaw lõpuks.