< Tagasi Jelena Golub Noorteosakonna klaver Noorteosakonnast lähemalt jelena.golub@tmk.ee Eelmine Järgmine

Kõik erialad ÕIS Sisseastumine jätkuõppessee / Jätkuõpe - Pilli- või lauluõppe juhendaja jätkuõpe - Kooridirigeerimise eriala jätkuõpe Button Button Kõik erialad Kõik erialad Elleri Muusikakool 100 Button Pilli- või lauluõppe juhendaja jätkuõpe NB! Heino Elleri Muusikakooli kutsehariduse- või kutsekeskhariduse õppekava 2024. aastal lõpetajad sisseastumiseksamit sooritama ei pea, kuid peavad saatma nõutud tähtajaks essee ning osalema vestlusel, mis toimub samal ajal kui erialakatse. ------------------- Alates 2017. aasta sügisest saab Elleri Muusikakoolis õppida pilliõppe juhendajaks, mille lõpetanu saab pilliõppe juhendaja 5. taseme kutsetunnistuse. Alates 2021. aasta sügisest saab lisaks õppida ka lauluõppe juhendajaks. Üheaastasele õppekavale võib astuda igaüks, kellel omandatud muusikaline keskharidus instrumendiõppes või soololaulus. Õppekava kaudu omandatakse instrumendi või laulu õpetamise alaseid teadmisi ja oskusi ning täiendatakse oma pillimängu- või lauluoskusi. Õppima on oodatud ka muusikakoolide õpetajad, kellel on soov end interpretatsiooni ning pilli- või lauluõppe metoodika alaselt täiendada. Toetavateks aineteks sellel teel on näiteks õppimise ja õpetamise alused, arengupsühholoogia, instrumendididaktika ning improvisatsioonididaktika. Individuaalsed tunnid noorte õpilastega mentorõpetaja juhendamisel annavad praktilise kogemuse õpetamisest. Õppima on oodatud ka muusikakoolide õpetajad, kellel on soov end interpretatsiooni ning pilli- või lauluõppe metoodika alaselt täiendada. 2022. aasta sügisel alustasid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Heino Elleri M uusikakool koostööd, mille raames on 5. taseme kutseõppe lõpetamise järel võimalik omandada rakenduslik kõrgharidus kultuuriakadeemia koolimuusika eriala pilliõppe juhendaja õppesuunal. Sisseastumiseksamite nõuded Erialaeksam, kus kandidaat esitab oma erialal 4. taseme lõpueksamiga sarnase kava pikkusega 15-20 minutit. Kava esitatakse peast. Noodist mängimine on lubatud vaid eelneval kokkuleppel Elleri kooli vastava osakonna juhatajaga. Vestlus-kollokvium Essee teemal "Miks tahan õppida pilli- või lauluõppe juhendajaks". Essee tuleks saata hiljemalt 07.05.2024 (esimene vastuvõtt) või 24.06.2024 (teine vastuvõtt) meiliaadressile vastuvott@tmk.ee . Palume mitte unustada lisada oma nime. NB! Heino Elleri Muusikakooli kutsehariduse- või kutsekeskhariduse õppekava 2024. aastal lõpetajad sisseastumiseksamit sooritama ei pea, kuid peavad saatma nõutud tähtajaks essee ning osalema vestlusel, mis toimub samal ajal kui erialakatse. Hindamiskriteeriumid Täpsem info õppetöö arendusjuht Merli Kirsimäe vastuvott@tmk.ee , tel 7442408 Vaata õppekava koondfaili Vaata 2022/2023 rakenduskava Pilliõppe juhendaja jätkuõpe Koorijuhtimise eriala jätkuõpe Kooridirigeerimise eriala jätkuõpe Alates 2019. aasta sügisest saab Heino Elleri Muusikakoolis õppida üheaastasel jätkuõppe õppekaval, mille lõpetanu saab koorijuhi 5. taseme kutsetunnistuse. Üheaastasele õppekavale on oodatud õppima keskastme koorijuhtimise eriala lõpetanud (koorijuht, tase 4) töötavad koorijuhid-muusikaõpetajad, kellel on soov end erialaliselt täiendada Võimalik õppida ka töötamise kõrvalt. Sisseastumiseksamite nõuded juhatada K. Türnpu laulu "Priiuse hommikul" (segakoor) või sama raskusastmega kooriteos ükskõik millisele kooriliigile mängida antud laul klaveril transponeerimisvõimalusega sekundi piires üles või alla juhatada kohapeal ettevalmistatud laul laulda sellest laulust etteantud häälepartii tutvustada enda visiooni ja vajadust antud erialatasemele õppima asumiseks Vaata õppekava koondfaili Vaata 2022/2023 rakenduskava Vaata 2023 rakenduskava Täpsem info õppetöö arendusjuht Merli Kirsimäe vastuvott @tmk.ee , tel 7442408

< Tagasi Agda Grahv Õppimine ja õpetamine --- agda.grahv@tmk.ee Eelmine Järgmine

< Tagasi Eeva Talsi Aija Landõr Kooliarst +372 5229700, Raatuse Tervisekeskuses (Raatuse 21) kab. 416 E 13-15, K 14-15, N 12-14.

Kõik erialad Kompositsioon, muusikateooria Muusikateooria ja kompositsiooni eriala õpilased omandavad teoreetilisi aineid ja muusikaajalugu süvendatult. Neile lisanduvad veel mitmed erialatsükli ained nagu vormiõpetus, uurimistöö, muusikakriitika alused, lektoritöö ja erinevate metoodikate alused. Oluline osa on klaveriõpingutel ning valikainetel. Noored heliloojad astuvad oma teostega üles kooli kontsertidel, kevadtalvisel ühiskontserdil koos MUBA õpilastega, festivalil „Eesti muusika päevad“ jms. Noortel teoreetikutel on võimalik ette kanda oma referaate või uurimistöid, sealhulgas traditsioonilisel noorte muusikateadlaste konverentsil Tallinnas. Õpinguid elavdavad mitmesugused sündmused märtsis toimuval Elleri nädalal. Noored autorid esitlevad oma helitöid tavaliselt kahel kontserdil õppeaasta jooksul - detsembris ja õppeaastat kokkuvõtval ulatuslikumal kontserdil juunis. Lisaks tavapärasele heliloomingule on võimalik tegeleda elektroonilise või elektro-akustilise kompositsiooniga. Pärast lõpetamist võid jätkata õpinguid muusikakõrgkoolis. Saad spetsialiseeruda väga erinevatele valdkondadele: helilooja, helindaja, elektrooniline muusika, muusikateoreetik, muusikaajaloolane, mitmesuguste muusikavaldkondade õpetaja, töö muusikaraamatukogudes jm. Õpingud lõpevad eriala lõpueksamiga. Harmoonia ja solfedžo lõpueksamid lähevad arvesse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sisseastumiseksamitena. Vastuvõtuavalduse esitamine Vastuvõtu ajakava õppeaastaks 2026/2027 Eriala vastuvõtunõuded Solfedžo vastuvõtunõuded Vastuvõtukatsete hindamine Õppimisvõimalused ja õppekavad Osakonna juhataja Katrin Aller katrin.aller@tmk.ee Õppejuht Piret Hendrikson piret.hendrikson@tmk.ee vastuvott@tmk.ee +372 744 2405 Õpetajad KATRIN ALLER kompositsiooni ja muusikateooria osakonna juhataja, solfedžo, muusikateooria, muusikalised vormid, kaasaja muusika ajalugu, muusikaajaloo valikkursused, eesti muusika ajalugu, kompositsiooni ja muusikateooria eriala, kompositsiooni valikaine, muusikaajaloo õpetamise ja lektoritöö metoodilised alused ja praktika, partituuri lugemine, orkestratsioon katrin.aller@tmk.ee TERJE HEIDO-ROSENBERG solfedžo, muusikateooria terje.heido-rosenberg@tmk.ee LAIDI HEINMETS solfedžo õpetamise metoodilised alused ja praktika, noorteosakonna solfedžo laidi.heinmets@tmk.ee KÜLLIKE JOOSING solfedžo, elementaarteooria kullike.joosing@tmk.ee LIINA KULIKOVA solfedžo, muusikateooria, harmoonia, muusikalised vormid, romantismiajastu muusika ajalugu, 20. saj. alguse muusika ajalugu, muusikaajaloo valikkursused liina.kulikova@tmk.ee LILIAN LANGSEPP range ja vaba stiili kontrapunkt lilian.langsepp@tmk.ee ENE TARU solfeggio, music theory, harmony ene.taru@tmk.ee LIINA VAINUMETSA music history liina.vainuetsa@tmk.ee AGE VEEROOS composition age.veeroos@tmk.ee MUUSIKATEOORIA Play Video Facebook Twitter Pinterest Tumblr Copy Link Link Copied KOMPOSITSIOON Play Video Facebook Twitter Pinterest Tumblr Copy Link Link Copied

Kõik erialad ÕIS Keelpillid Keelpilliosakonnas saab õppida viiuli, vioola, tšello või kontrabassi interpreediks. Lisaks erialale harjutatakse koosmängu ansamblis ja orkestris. Õpitakse ka keelpillimuusika ajalugu, keelpillide õpetamise metoodikat jm. Oluline osa on lavakogemuse saamiseks esinemistel. Õppeperioodi jooksul on võimalus mõõtu võtta kodu- ja välismaistel konkurssidel, osaleda rohketes meistriklassides. Õpilane saab ettevalmistuse õppimiseks muusikakõrgkoolis või tööks solistina, orkestris või õpetajaametis. Õpingud lõpevad kammeransambli ja eriala lõpueksamiga. Harmoonia ja solfedžo lõpueksamid lähevad arvesse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sisseastumiseksamitena. Lõpetajad saavad IV taseme interpreedi kutse. Vastuvõtuavalduse esitamine Vastuvõtu ajakava õppeaastaks 2026/2027 Eriala vastuvõtunõuded Solfedžo vastuvõtunõuded Vastuvõtukatsete hindamine Õppimisvõimalused ja õppekavad Osakonna juhataja Kristel Eeroja-Põldoja kristel.eeroja-poldoja@tmk.ee Õppejuht Piret Hendrikson piret.hendrikson@tmk.ee +372 744 2405 Õpetajad Õpetajad KRISTEL EEROJA-PÕLDOJA keelpilliosakonna juhataja, viiul, keelpillikvartett kristel.eeroja-poldoja@tmk.ee REET METS cello reet.mets@tmk.ee KADRI PALU viiul kadri.palu@tmk.ee EVELIN TAMMIKU viiul evelin.tammiku@tmk.ee KARMEN URB viiul karmen.urb@tmk.ee HANNA-INGRID TOMINGA kontrabass Toomas Hendrik Play Video Facebook Twitter Pinterest Tumblr Copy Link Link Copied KEELPILLIOSAKOND Play Video Facebook Twitter Pinterest Tumblr Copy Link Link Copied

< Tagasi Ingrid Stroom Muusikaettevõtlus ingrid.stroom@tmk.ee Eelmine Järgmine

< Tagasi Raul Sööt Osakonna juhataja, saksofon, arranžeerimine, ansambel Biograafia Eesti Jazzliidu kodulehel Rütmimuusika osakonnast lähemalt raul.soot@tmk.ee Eelmine Järgmine

< Tagasi Eveli Roosaar Noorteosakonna viiul Noorteosakonnast lähemalt eveli.roosaar@tmk.ee Eelmine Järgmine

Õppimine / Kalender / Kalender Kalender kuu vaates

- Õppimine Uus õppehoone Heino Elleri Muusikakooli uus kolmekorruseline, 2,5 miljonit maksma läinud õppehoone avati 5. septembril 2014. Stuudio Steinway klaver Hoone ajaloost Virtuaaltuur Lossi 15 maja hoovis olnud väikese vana puumaja asemele, kus kolmes toas toimus kogu rütmimuusika osakonna õppetöö, kerkis uus nüüdisaegne maja muusikõppeks sobivate helikindlate ja hea akustikaga ruumidega, kus on kasutatud vastavat ehitustehnoloogiat. 1440 ruutmeetri kasuliku pinnaga õppehoones on avar fuajee, liikumisstuudio kahe riietusruumi ja duširuumidega, 12 õppeklassi, helisalvestusstuudio ning Tubina saal suure lava ja 230-kohaline saal rõduga. Majas on lift, kuhu mahuks ka tiibklaver, sest eelkõige on mõeldud pillide transpordile. Vana ja uut õppehoonet ühendab galerii. Projekti rahastas Euroopa Regoionaalarengu Fond, täpsemalt Euroopa Liit "Hariduse infrastruktuuri arendamine" meetmest "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" alt. Õppehoone arhitektuuriline lahendus ja projekt on arhitektibüroolt AB Järve & Tuulik OÜ (arhitektid Lea Järve-Eeronen ja Erik Joasaare), peaprojekteerija oli Amhold AS ja ehitas YIT Ehituse AS. Suurepärase tulemuse koori- ja orkestristuudios saavutasid akustika projekteerija Akukon OY Eesti filiaal, akustika ekspert Linda Madalik ja ehitaja Rehe Ehituse OÜ. Õppehoone kavandamisega alustati 2010. aastal, mil toimus arhitektuuriline ideekonkurss. Nurgakivi sai uus maja alles 2013. aasta augustis, sest hoone ehitamine seiskus arheoloogilisteks uuringuteks. Kokku kulus ehitusele aega 18 kuud, millest arheoloogilised tööd kestsid 3,5 kuud. Elleri kooli direktor Kadri Leivategija uuest õppehoonest: „Siin on oluliselt avaramad võimalused muusikaõppeks, mis igal juhul hakkab mõjutama muusikahariduse arengut vähemalt Lõuna-Eestis. Uus õppekeskkond motiveerib ja soodustab oma väga heade akustiliste tingimustega muusika esitamise kvaliteeti ning annab suurepärase võimaluse rahvusvaheliseks koostööks. Tartu kultuuriruum on juurde saanud väärika saali.“ Uue õppekorpuse arhitektuurilise ideekonkursi võitja võistlusöö märgusõnaga „LULUU“ (AB Järve & Tuulik OÜ) ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON Võistlustöö LULUU kontseptsioon näeb ette selgepiirilise erinevuse uue ja ajaloolise hoone vahel. Olemasoleva koolihoone ja uue kavandatava õppehoone vahel on klaasist ehitusmaht, mis on ühtlasi liikumisteede sõlmpunkt ja koolielu keskus. Kavandatav hoone on mahult lihtne geomeetriline vorm, mis ei soovi konkureerida ajaloolise keskkonnaga. Lihtne kuup, ebakorrapärase jaotusega aknaavad, kust võiks mõnikord kosta õue helisid. Hoone fassaad on punakaspruunidest tellistest, viidates Tartu rikkalikule tellisarhitektuurile. Oli ju kunagi ka Elleri kooli fassaad tellisest. PLANEERING LULUU on valinud detailplaneeringu piirangute ja soovitud ruumiprogrammi vahel kompromissi. Uus peasissepääs on sisehoovis, uue ja vana õppehoone vahel. Parkimis- ja majandustsoon, mis planeeringu järgselt asus samas kohas, on viidud keldrikorrusele. Toomemäe-poolne hoov on kujundatud rohelise ajaveetmise kohana, kus on võimalus istuda ja korraldada üritusi. HOONE Arhitektuurne lahendus. Vana ja uue hoonemahu vahel paiknev klaasist maht on peasissepääs - läbi korruste ulatuv aatrium, mis seob hooned omavahel. Peasissepääsu kõrval on eraldi pääs lavalise liikumise stuudiotesse. Helisalvestuse stuudiosse on otsepääs Toomemäe-poolsest evakuatsioonitrepikojast. Sisenetakse 1. korrusele, kus on vestibüül, garderoobid ja liikumisstuudiod. Põhikorrusena võib käsitleda hoone 2. korrust, kus asub orkestri ja koori stuudio (saal). Saali lavaosa tagasein on lahendatud klaasist, avatava seinana. Kontserti siseruumis nautides on taustaks loodus. Välisruumis saab muusikat nautida mitmel moel – avada klaasfassaad, kasutades nii välis – kui ka siselava. Jätta klaasfassaad suletuks ja kasutada ainult välislava. Võib jälgida kontserttegevust ka ainult visuaalselt – istuda nõlval ja vaadata läbi klaasi saali, kus muusikud harjutavad. Õppetööga seotud ruumid on grupeeritud erinevatele korrustele. Helisalvestuse stuudiotel on eraldi tambur ja sissepääs. Põhilised ehitus- ja viimistlusmaterjalid. Märksõna on punakaspruun tellis (seinad, fassaad), betoon (kandev osa ja vahelaed) ning klaas. Stuudiotes ja helisalvestuse ruumides on täiendavalt vajalik kasutada akustilisi jm. erinõuetele vastavaid viimistlusmaterjale.

Heino Elleri Muusikakooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Tallinnas avati üks ja Tartus kaks muusikakooli. Kool / Ajalugu / Heino Elleri Muusikakooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Eestis avati kokku kolm muusikakooli, neist kaks Tartus: jaanuaris August Nieländeri I Muusikakool ja septembris Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool (asus muusikakooli praeguses hoones Lossi 15), kooli juhiks oli Juhan Aavik . 21. detsembril 1921 ühendati need koolid Tartu Kõrgemaks Muusikakooliks , kuhu arvati kõik endised õpetajad ja õpilased. Ka direktoreid jäi kaks - Juhan Aavik ja August Nieländer . 1925. aasta aprillis nimetati kool ümber Tartu Konservatooriumiks . Nimeliselt jäi endiselt alles kaks direktorit, ehkki Aavik tegutses juba rohkem Tallinnas. Riikliku kokkuhoiu nimel otsustati, et konservatoorium kui riiklik õppeasutus jääb ainult Tallinna. Uue kooli loomisega hakkas tegelema selleks ellu kutsutud Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts (alates 1931. aastast Tartu Helikunsti Selts ) eesotsas Miina Härmaga . 1. septembril 1927 avati uus Tartu Kõrgem Muusikakool , mille direktoriks sai Harald Laksberg (1887–1963, direktor 1927–1940). Endisest konservatooriumist oli pärit rida õppejõude. Hästi läbimõeldud koolisüsteemi, tugevate õppejõudude ja eeskujuliku töökorralduse tõttu kujunes Laksbergi juhitud õppeasutus kiiresti kooliks, mille paremate lõpetajate tase oli võrreldav Tallinna Konservatooriumi omadega. Mitmed lõpetajad kasutasidki võimalust lõpetada konservatoorium eksternina järgmisel aastal pärast muusikakooli lõpetamist (näiteks Olav Roots , Leonid Milk , Leonhard Virkhaus , Alfred Karindi , Wilhelm Tilting ). Ajajärk 1927–1940 oli Tartu Kõrgema Muusikakooli elus stabiilne ja edukas. Kooli pidas ülal Tartu Helikunsti Selts, lisasissetulekuid saadi õppemaksudest, riikliku kultuurkapitali, asutuste ja eraisikute toetustest. Õppeprogramm oli jagatud alg-, kesk-, kõrgemaks ning ettevalmistus- ja täienduskursuseks. Ehkki kool oli haridussüsteemis aste madalam kui Tallinna Konservatoorium, lähtuti õpetamisel konservatooriumi nõudeist. Muusikakooli täieliku kursuse lõpetanud võisid pärast aastast täiendõpet sooritada eksternina Tallinna Konservatooriumi lõpueksamid. Kooli õpetajaskonda kuulus nendel aastakümnetel palju nimekaid muusikuid ja muusikapedagooge, kellest kõige silmapaistvaimaks võib pidada helilooja Heino Ellerit (1887–1970), kes töötas siin aastatel 1920–1940 kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõuna. Elleri töö tulemusrikkusest Tartus annavad tunnistust tema õpilased, kellest tuntuimad on heliloojad Eduard Tubin ja Eduard Oja, pianist ja dirigent Olav Roots ning muusikateadlane Karl Leichter. 1940 liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu ja riigi haridussüsteemis toimusid põhjalikud ümberkorraldused. Tartu Kõrgem Muusikakool võrdsustati nõukogude tehnikumi tüüpi kooliga (jäi ainult keskaste) ja nimetati Tartu Muusikakooliks. Alates sellest ajast kuni tänaseni on Elleri-kool riiklik õppeasutus, mis, nagu ka Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, valmistab ette keskharidusega muusikuid. Nende aastakümnete tuntumatest õpetajatest võiks ära tuua muusikateoreetilistes ainetes Johannes Bleive, Aare Allikvee, Vivian Tordik; klaveri erialal Aleksandra Semm-Sarv, Aime Karm, Anu Antzon; viiuli erialal Linda Riiner, Eduard Poolakene; puhkpillide erialal August Metsa, Kaupo Antzon; koorijuhtimise erialal Richard Ritsing, Roland Laasmäe, Alo Ritsing, Vaike Uibopuu, akordioni erialal Uno Arro ja palju teisi. Elleri kooli ajalugu Play Video Facebook Twitter Pinterest Tumblr Copy Link Link Copied