Academia aeterna. „Dussek ja tšehhi klassikud“

Lembit Orgse (haamerklaver) ja haamerklaveri üliõpilased Karolina Žukova, Anssi Kasanen
Registration is Closed
Academia aeterna. „Dussek ja tšehhi klassikud“

Aeg & koht

13. okt 2020 18:00
Tubina saal, Lossi 15, 51003 Tartu, Estonia

Kontserdist

Korraldaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Academia aeterna „Dussek ja tšehhi klassikud“ Lembit Orgse (haamerklaver) ja haamerklaveri üliõpilased Karolina Žukova, Anssi Kasanen 

Kavas Dussek, Koželuh, Benda, Vanhal, Beethoven

Käesoleva aasta veebruaris möödus 260 aastat Jan Ladislav Dusseki (1760–1812) sünnist. Seoses sellega on põhjust pöörata sügavam pilk ühe Beethoveni-eelse aja omanäolisema rahvusliku muusikute koolkonna klaveriloomingule. Eheda ajastukõlaga Walter & Sohn (1805) Viini haamerklaveri koopial kõlavad Dusseki, Koželuhi, Benda, Vanhali jt soolo- ja ansambliteosed. Muidugi mõista ei puudu kavast ka Beethoveni muusika. (Lembit Orgse)

Sissepääs tasuta

NB! Sama kavaga kontsert toimub 14. oktoobril kell 19 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Vaata lisainfot emtasaalid.ee!

***

Lembit Orgse on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Reet Vanaselja ja prof Bruno Luki õpilasena ning Tallinna Konservatooriumi (nüüdne EMTA) prof Bruno Luki ja Kalle Randalu klaveriklassis. Aastatel 1988–1990 täiendas ta end Peterburi Konservatooriumis assistentuur-stažuuris prof Vladimir Nilseni juhendamisel. 2004. aastal jätkas Orgse õpinguid EMTA doktorantuuris. J. S. Bachi ornamentatsiooni ja generaalbassi käsitleva doktoritöö kaitses ta edukalt 2013. aastal.

Orgse on 1982. aasta Čiurlionise-nimelise konkursi laureaat. Ta on esinenud nii Eestis kui ka välismaal pianisti ja klavessinistina erinevate solistide, ansamblite ja orkestritega, teiste seas koos Tallinna keelpillikvarteti, Rahvusooper Estonia puhkpillikvinteti, Hortus Musicuse, ERSO, Tallinna Barokkorkestri ja Corelli Consortiga. Hinnatud varajase muusika ja basso continuo mängijana on teda kutsutud esinema paljude suurvormide (Bachi passioonid, kantaadid, Händeli oratooriumid jt) ettekannetele.

Orgse muusikalise tegevuse kaalukamateks J. S. Bachiga seotud kontserdiprojektideks on olnud prantsuse ja inglise süitide ettekanded sarjas „Tantsud klahvidel“, kõikide kammersonaatide esitused koos eesti väljapaistvate keelpilli- ja puhkpillisolistidega ning klavessiinikontsertide esitused koostöös Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Tallinna Bachi festivalidel ja Mustonenfestil. Orgse viimaste aastate kontserttegevuses on olulisel kohal sooloõhtud, kus on kõlanud C. P. E. Bachi, Haydni, Mozarti ja Clementi looming haamerklaveril.

Lembit Orgse on tuntud ka kui klaveriõppejõud. Tema õpilased on silma paistnud riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Hetkel töötab Orgse professorina EMTA klaveri- ja klahvpillimuusika ajaloo õppejõu ning interpretatsioonipedagoogika õppejuhina. Ta on hinnatud lektor ja meistrikursuste läbiviija. Tema loengute teemad hõlmavad barokk- ja klassikalise muusika (J .S. Bach ja Haydn) interpretatsiooni ning teisi klahvpillimetoodika küsimusi.

***

Uurimus saab alati alguse huvist millegi vastu, olgu see siis mõni nähtus, sündmus või protsess. Sealt edasi on vaja enda mõtlemise praktika teha arusaadavaks nii, et see võiks muuta ka teiste kogemust. Võib väita, loomeuurimuse kõige olulisem osa ongi loometegevus ise. Mitte see, kuidas me seda mõtestame, kuidas sellest kirjutame, kuidas analüüsime, millisesse konteksti asetame, vaid see, kuidas me seda praktiseerime. Loomulikult tuleb eristada seda, et igasugune loominguline tegevus ei liigitu veel teadusuurimuseks. Aga kui on olemas kriteeriumid – soov uurimuseks, teadlikkus, avatus kriitikaks, küsimused, millele vastuseid leides on võimalik teadmisi ning arusaamu laiendada –, viib see diskursuseni, läbi mille sünnib uurimusele sisu, meetod ning olulisus.

„Academia aeterna“ (igavene/kestev akadeemia) on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõudude loomingulisele ja loomeuurimuslikule tegevusele pühendatud kontserdisari.

Jaga