Elleri kooli ajaloost

Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ehk lühidalt Elleri kooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Tallinnas avati üks ja Tartus kaks muusikakooli. Tänane Elleri-kool loeb oma alguseks neist Tartu koolidest ühte, Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgemat Muusikakooli, mis alustas direktor Juhan Aaviku (1884–1982, direktor 1919–1925) juhtimisel tegevust kooli praegustes ruumides Lossi tänav 15. Tartu Kõrgemast Muusikakoolist kujunes mõne aasta jooksul Lõuna-Eesti muusikahariduse keskus ja tähtsamaid muusikaõppeasutusi kogu Eestis.


Ajajärk 1927–1940 oli Tartu Kõrgema Muusikakooli elus stabiilne ja edukas. Kooli pidas ülal Tartu Helikunsti Selts, lisasissetulekuid saadi õppemaksudest, riikliku kultuurkapitali, asutuste ja eraisikute toetustest. Õppeprogramm oli jagatud alg-, kesk-, kõrgemaks ning ettevalmistus- ja täienduskursuseks. Ehkki kool oli haridussüsteemis aste madalam kui Tallinna Konservatoorium, lähtuti õpetamisel konservatooriumi nõudeist. Muusikakooli täieliku kursuse lõpetanud võisid pärast aastast täiendõpet sooritada eksternina Tallinna Konservatooriumi lõpueksamid.

Kooli õpetajaskonda kuulus nendel aastakümnetel palju nimekaid muusikuid ja muusikapedagooge, kellest kõige silmapaistvaimaks võib pidada helilooja Heino Ellerit (1887–1970), kes töötas siin aastatel 1920–1940 kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõuna. Elleri töö tulemusrikkusest Tartus annavad tunnistust tema õpilased, kellest tuntuimad on heliloojad Eduard Tubin ja Eduard Oja, pianist ja dirigent Olav Roots ning muusikateadlane Karl Leichter.

1940 liideti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu ja riigi haridussüsteemis toimusid põhjalikud ümberkorraldused. Tartu Kõrgem Muusikakool võrdsustati nõukogude tehnikumi tüüpi kooliga (jäi ainult keskaste) ja nimetati Tartu Muusikakooliks. Alates sellest ajast kuni tänaseni on Elleri-kool riiklik õppeasutus, mis, nagu ka Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, valmistab ette keskharidusega muusikuid. Nende aastakümnete tuntumatest õpetajatest võiks ära tuua muusikateoreetilistes ainetes Johannes Bleive, Aare Allikvee, Vivian Tordik; klaveri erialal Aleksandra Semm-Sarv, Aime Karm, Anu Antzon; viiuli erialal Linda Riiner, Eduard Poolakene; puhkpillide erialal August Metsa, Kaupo Antzon; koorijuhtimise erialal Richard Ritsing, Roland Laasmäe, Alo Ritsing, Vaike Uibopuu, akordioni erialal Uno Arro ja palju teisi.

Teise maailmasõja järel on Tartu muusikakooli juhtinud kõigepealt Aleksandra Semm-Sarv (direktor 1950–1969), kes andeka õpetajana pööras suurt tähelepanu pedagoogikale, suure hingega inimesena aga koondas kooli ümber ja hoidis siin inimesi, keda nõukogude võim ei pruukinud sallida. Tema järglase Ago Russakuga (direktor 1969–1991) algas Elleri-kooli ajajärk (kool sai Elleri nime 1971). Ette võeti ulatuslik kapitaalremont, elavnes kontserttegevus. 1981 avati kooli juures algklassid (tänane noorteosakond). Russak unistas ka kõrgema muusikalise hariduse taastamisest Tartu – EMTA Tartu filiaal avati siiski alles peale tema surma, 1997. aastal.

Vahepeal on kooli juhtinud veel Jüri Kuus ja Mart Jaanson. 2001. aastast on Elleri-kooli direktoriks Kadri Leivategija.

30. novembril 2009 avati uuesti täielikult renoveeritud koolimaja.

2012. aasta sügisel hakati ehitama uut õppekorpust, mis avati 15. septembril 2014.