top of page
MUUSIKAKOOLI ASUTAMINE
Riikliku iseseisvuse saavutamine 1918. a. tähistas enneolematut olukorda. Vilgas kontserdielu ja muusikaharidus toimisid juba varemgi, kuid nüüd oli vaja oma muusikakoole, sh. muusikakõrgkoole. Nii avati 1919. a. Tartus 2 muusikakooli. Jaanuaris August Nieländeri I Muusikakool Raatuse 16 “Karskuse Sõbra ruumides”,
mis peatselt kolis korporatsioon “Neobaltia” majja Kastani 1, ja
septembris alustas Lossi 15 ruumides tööd Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool Juhan Aaviku juhtimisel.
Nieländer kirjutas: “Töö Tartu muusikakoolis kulges algusest peale intensiivselt. Järjest registreeriti juurde uusi õpilasi ning peagi toimus kooli ruumides esimene pidulik üritus – haavatud sõdurite teeõhtu. ”
Need koolid tegutsesid 2 aastat paralleelselt ja seejärel ühinesid Tartu Kõrgema Muusikakooli nime all. Linnavalitsuse suutmatuse tõttu ühe või teise kasuks otsust langetada, (12)registreeriti tööle mõlema kooli senised direktorid Juhan Aavik ja August Nieländer. Mõistetavalt tõi kaksikjuhtimine üksjagu pingeid, kuid esialgu oli areng siiski hoogne. Nieländer: “Järjest rohkem õpilasi registreerus instrumentide klassidesse, mille tõttu oli varsti võimalik moodustada alaline sümfooniaorkester.
Hakkasime siis ka korraldama muusikalisi matineesid, milliseid andsime iga kahe nädala järel “Vanemuise” teatrisaalis.”
Õppejõududeks oli leitud eredaid isiksusi, kellest osa jäi püsima pikemaks ajaks, kuid osa lahkus kiiresti. Õpetajaskonna tuumikust on säilinud 1922. aastal tehtud foto.
Teoreetiliste ainete õpetajana asus tööle ka äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Heino Eller ja (16) klaveriõpetajana tema abikaasa Anna Eller. (17) Lisaks neile ja Aavikule töötasid koolis ka Mart Saar ja Cyrillus Kreek, kuigi nemad jäid siia vaid väga põgusalt. Uutest õpilastest astusid 1920.-ndatel aastatel muusikakooli Olav Roots, Eduard Tubin, Alfred Karindi jpt.
bottom of page