Search
  • Irja Lutsar

Professor Lutsar: koroonaviirusest uue õppeaasta alguses


Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar kogus kooliaasta alguse puhul kokku oma teadmised koroonaviirusest, õpilastest ja õpetajatest.

Üsna arusaadavalt on augusti lõpus kõige enam lahatavaks teemaks lapsed ja noored ning koolid. Kuigi väga palju on lahtisi kohti ning enamus artiklites dr. X arvab seda ja dr. Y vastupidist, on siiski ilmunud uuringuid, mis COVID-19 kulgu lastel kirjeldavad. Samuti on üksikuid artikleid koolide osast SARS-CoV-2 levikul.

Pole kahtlust, et kui viirus levib kogukonnas, siis ei jää ka koolid SARS-CoV-2 poolt puutumata. Kas aga praegune haigestumise tõus Euroopa riikides on seotud koolide avamisega, nagu sageli väidetakse, pole tõestatud. Pigem algas tõus varem ja oli seotud puhkuste, reisimise ja pidudega.

SARS-CoV-2 on ennekõike inimeselt inimesele lähikontaktide teel leviv haigus. Haiguse levik elutute materjalide kaudu on teoreetiline. Kirjeldatud on viiruse püsimist pindadel, aga enamus neist uuringutest on tehtud haigla keskkonnas, kus viiruse kontsentratsioon on väga kõrge.

Lapsed ja koroonaviirus

Enamus uuringuid on näidanud, et lapsed nakatuvad koroonaviirusesse sarnase sagedusega nagu täiskasvanud, vaid 0-9 aastaste laste nakatumine on mõnes uuringus olnud madalam kui vanemates eagruppides. Eestis läbi viidud KoroSero-EST-1 uuringus oli nakatumine kõigis eagruppides sarnane, kuigi valim oli väga väike.

Kõik lastel tehtud uuringud ja juhukirjeldused, sõltumata kust need pärinevad. Need on näidanud, et COVID-19 kulgeb lastel oluliselt kergemalt kui täiskasvanutel või eakamatel inimestel. Laste süsteemne põletikuline reaktsioon on üliharv, vajab küll ühel viiendikul juhtudest hospitaliseerimist intensiivravi osakonda, kuid suremus on peaaegu olematu. Eksperdid on arvamusel, et COVID-19 on lastel kergem haigus kui gripp. Ka Iisraeli koolipuhangus, kus nakatus 153 õpilast ja 25 töötajat, olid pooled lapsed sümptoomideta, erakorraliselt pöördus arsti poole vaid üks isik ning kedagi ei hospitaliseeritud, viidates veelkord haiguse kergele kulule.

Õpetajad ja koroonaviirus

Uuringud Inglismaalt ja Rootsist on näidanud, et õpetajate haigestumine pole suurem kui teiste elukutsete esindajatel, välja arvatud eesliini meditsiini- ja hooldustöötajad. Õpetajate nakatumine on kõrgem kogukondades, kus üldine nakatumise foon on kõrgem.

Inglise teadlased avaldasid eelmisel nädalal suve alguses tehtud uuringu, kus vaadeldi koolide avamise mõju koroonaviirusesse nakatumisele. Üldine järeldus oli, et koolides olid nii üksiknakatumised kui ka puhangud harvad ning õpetajate nakatumine oli kõrgem neis piirkondades, kus oli kõrgem nakatumise foon. Kokku oli üle Inglismaa 67 üksikjuhtu ja 30 puhangut, milledest viietestkümnel juhul oli õpetaja nakatunud teiselt õpetajalt, seitse õpetajalt õpilasele, kuus õpilaselt õpetajale ja kaks õpilaselt õpilasele. Üksikjuhtude korral oli tegemist koduse nakatumisega. Nii nagu muuski ühiskonnas on ka õpetajate hulgas riskigrupiks eakamad inimesed (>70 aasta) ja need, kellel esinevad tõsised kaasuvad haigused (südame-veresoonkonna haigused, diabeet, rasvumine, pahaloomulised kasvajad).

Lapsed kui koroonaviiruse levitajad

Nagu ülaltoodud inglaste uuring näitas, pole lapsed nakkuse peamised levitajad, kuigi koolis seda täielikult eitada ei saa. Lapsed põevad sageli ilma sümptoomideta. Missugune on asümptoomsete isikute osa nakkuse levikul, pole siiani selge. Küll on teada, et haigust levitavad presümptomaatilised isikud.

Iisraeli kooli juhtumi korral olid mõlemad õpilased, kellest puhang algas, haigussümptomitega (sh. oli neil köha ning maitsetundlikkuse häired). Ka puhangu käigus ei jäänud sümptoomidega lapsed koju. Samuti oli tegu suure kooliga, kus ühes klassis oli 39-40 last umbes 40 m2 pinnal. See kinnitab veelkord, et haigena kooli tulla ei tohi. Haigena koolis käimine oli ekspertide hinnangul selles Iisraeli koolis tavaline. Laste nakatumist on kirjeldatud ka trennides, kus just riietusruumides on tihe kontakt, ning ööbimisega laagrites.

Mida teha kui avastatakse nakatunud laps

Tavaliselt nakatub laps kodus ja enamusel juhtudel avastatakse kui leibkonnas on ka teisi nakatunuid. Nakatunud lapse lähikontaktsed, need kes on kontaktis olnud lähemal kui 2 meetrit ja rohkem kui 15 minutit, peaksid minema eneseisolatsiooni. Kontaktsete laste kohene testimine pole mõttekas, kuna haiguse teke võtab aega. Küll peaks testima siis kui tekivad hingamisteede haiguse sümptoomid. Kodune isolatsioon kestab 14 päeva ning isolatsiooni lõpetamisel testi kordama ei pea.

Mis võiks nakatumist koolis vähendada?

Pole ühtegi meetodit, mis ainsa meetodina infektsiooni ära hoiaks. Seega tuleb kasutada kõiki teadaolevaid meetodeid

  • Käte pesemine

Kõige efektiivsemaks meetodiks on käte pesemine vee ja seebiga. Desinfitseerivad ained võiksid jääda olukorraks kui seepi ja vett käepärast pole.

  • Distantsi hoidmine ja mulliteooria

Laste hajutamine nii palju kui võimalik ning koduklasside olemasolu võiksid ka nakkuse levikut vähendada. Lapsed peaksid võimalikult palju olema oma klassiga. Nakatumise kõrgperioodil peaks vältima pidusid ja kogunemisi nii koolis kui ka väljaspool. Kas distants- ja kontaktõppe vaheldumine mõjutab ka nakatumist pole siiani tõestatud.

  • Vahetunnid õues ja ruumide õhutamine

Kui ilm vähegi lubab, võiksid vahetunnid toimuda õues. See annaks võimaluse klasse vahetundide ajal õhutada, nii nagu koolis varemalt tavaks oli.

  • Näomaskid

Ühekordsed või kodus tehtud mitmest riidekihist maskid on soovitatavad suletud ruumides, kus distantsi hoidmine pole võimalik, ja olukorras, kus kohalikus kogukonnas on nakatumine kõrge. Meeles peab pidama, et mask kaitseb ennekõike teisi mitte aga maskikandjat. Mask ei väldi aga viiruse levikut, kui tegu on haigussümptoomidega inimesega. Haige inimene peab jääma koju. Kui tegu on ühekordse maskiga, tuleb seda ka regulaarselt vahetada.

  • Laulukoorid võivad suurendada riski

Mitmete koroonaviiruse puhangute allikaks on olnud laulukoorid. Kuigi värske uuring näitas, et laulmine pole koroonaviiruse leviku mõttes mitte ohtlikum kui karjumine, käsitleti selles uuringus vaid ükskilauljaid. Laulutundides on eriti oluline, et hoitaks distantsi. Nakkuse kõrgperioodil võiks kaaluda laulukooride ajutist katkestamist.

  • Haigena ja kontaktsena ära kooli tule

Kui esinevad hingamisteede nakkuse nähud või kui laps/õpetaja peab olema koduses isolatsioonis kontakti tõttu, ei tohi kooli tulla kuni haigusnähtude taandumiseni haiguse korral või 14 päeva jooksul kontaktisolatsiooni korral. Igahommikune tervete laste kraadimine pole mõttekas, kuna kehatemperatuur võib lastel kõikuda ja halva enesetundega laps peaks jääma koju sõltumata kas tal palavikku on või ei ole.

Kui isikud elavad koos PCR-positiivse COVID-19 haigega, kes on kodusel ravil, peavad nad jääma isolatsiooni. Detailsed eeskirjad, kes ja kuidas on praegu koostamisel.

  • Väldi ühistransport

Ühistransporti peaks vältima nii palju kui võimalik. Väiksemad vahemaad saab läbida kõndides, jalgratta või tõukerattaga sõites. Kui epidemioloogiline olukord halveneb, siis näomaskide kandmine ühistranspordis on kindlasti soovitatav nii õpetajatele kui ka õpilastele.

Koolide ja klasside sulgemine

Klasside sulgemine on ilmselt paratamatu, kui klassis on nakatunu ja kõik klassikaaslased peaksid jääma eneseisolatsiooni. Terve kooli sulgemise otsus peaks käima tihedas koostöös kohalike terviseametnikega. Iga otsus tuleb teha eraldi ja see sõltub ennekõike nakatumise näitajatest kogukonnas. Kui kooli sulgemine osutub vajalikuks, siis tõenäoliselt toimub see etapiviisiliselt – ennekõike vanemad õpilased ja üliõpilased, kes saavad üksinda kodus olla ja iseseisva õppimisega hakkama. Samuti on õpimooduleid, mida internetis õppida pole võimalik. Algklasside ja lasteaedade sulgemine aga põhjendatud pole.

Koroonaviirus ja teised respiratoorsed viirused

Koroonaviirus pole ainuke viirus, mis hingamisteede haigusi põhjustab. Eelmine hooaeg oli väga leebe gripi suhtes, aga see oli pigem erand kui reegel. Enamus respiratoorsetest viirustest levib jahedal hooajal.

Kuidas koroonaviirus koos teiste viirustega käitub, on suures osas teadmata. Mitmed (nii positiivsed kui negatiivsed) stsenaariumid on võimalikud. Seega gripi vaktsineerimist ei tohiks küll sellel sügisel ignoreerida. Õnneks aitab hügieenireeglitest kinni pidamine ka teisi viirusi eemal hoida.

Lapsed ja koroonaviiruse vaktsiinid

Kuigi üheksa koroonaviiruse vaktsiini on kolmanda faasi kliinilistes uuringutes, ei ole lapsed vaktsiiniuuringute prioriteet. Seega, isegi kui vaktsiinid turule jõuavad pole nende kasutamine lastel võimalik andmete puudumise tõttu ja laste nakatumisele vaktsiinid esilagu lahendust ei too. Siiski praeguste arengute kohaselt pole ühtegi vaktsiini oodata enne 2021. aastat.

Lõpetuseks

Meile kõigile oleks väga suur kasu, kui me registreeriksime mis koolide avamisel nakatumisega juhtub: kes ja kuidas nakatub ja missugused meetmed tarvitusele võetakse. Teeme oma otsused teaduspõhiselt. Huvilistele soovitan väga häid materjale ECDC kodulehelt (ecdc@europa.eu).

Kirjatükk on originaalis avaldatud professor Irja Lutsari sotsiaalmeedias.

Lossi 15, 51003 Tartu

Tel: 7 423 705, 580 53775

kool@tmk.ee

  • White Facebook Icon
  • White Vimeo Icon
  • White Instagram Icon
  • Facebook
  • Instagram
  • Vimeo