Lossi 15, 51003 Tartu

Tel: 7 423 705

kool@tmk.ee

  • White Facebook Icon
  • White Vimeo Icon
  • White Instagram Icon

Prof. Allan Vurma loeng 4. märtsil 2020

27/02/2020

 

4. märts annab meie koolis loengu ja töötoa prof. Allan Vurma.

 

Loeng pealkirjaga "Miks kuuleme helisid sellistena nagu me neid kuuleme?" räägib lihtsalt ja haaravalt erinevatest helidest meie ümber ja sellest, kuidas me neid tajume. Juttu tuleb helide levimisest keskkonnas, aistingutest, mis tekivad kuulmissüsteemis, kui mingi heli sinna jõuab. Samuti sellest, kuidas tajume heli valjuse, kõrguse ja tämbrina.Lisaks helidele räägitakse ka erinevatest müradest.Kõike seda illustreerivad huvitavad näited ja katsed inimhääle, aga ka muudel pillidel tekitatud helidega.

 

Loeng kõigile huvilistele algab kell 14.30-16, järgneb töötuba lauljatele ja koorijuhtidele kell 16.30-18. Mõlemad toimuvad väikses saalis (A312). 

 

Allan Vurma (7. VII 1955 Tallinn), muusikateadlane, laulja (bass) ja hääleseadja. Eesti Muusikateaduse Seltsi (2000) ja Euroopa Kognitiivse Muusikateaduse Ühingu liige (2006). 

 

Lõpetas 1978 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinseneri erialal ja 1990 Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulu erialal (Leili Tammeli klass). Sai 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemias muusikateaduse erialal magistrikraadi ning kaitses 2007 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi (mõlema juhendaja Jaan Ross). Töötanud 1992. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (alates 2018. a juhtivteadurina), pidades loenguid muusikateaduse, vokaalkunsti ajaloo ja metoodika, akustika ning muusikapsühholoogia alal. Ta on paarikümne teadusartikli autor ning rahvusvahelise teadusajakirja Musicae Scientiae toimetuskolleegiumi liige, aga ka rahvusvahelise World-Voice-Day (www.world-voice-day.org ) koordinaator Eestis. Avaldanud ajakirjanduses muusikakriitikat ning teinud Eesti Raadios muusikasaateid. 

 

Töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkooris solisti ja hääleseadjana alates selle asutamisest 1981 kuni 2009, kuid on projektikorras osalenud koori töös hiljemgi. Praegu tegutseb hääleseadjana lisaks Filharmoonia Kammerkoorile ka Rahvusmeeskoori juures (tema õpilaste hulgas on näiteks Marianne Pärna ja Ott Indermitte.) Solistina laulnud Pärdi „Kanon Pokajaneni” (sealhulgas esiettekandel 1998), „Litaania” ja „Passio”, Tormise „Raua needmise”, „Isuri eepose” ja „Pikse litaania”, Kangro „Missa süütult hukkunud eestlastele”, Bachi Johannese ja Matteuse passiooni, missade ja kantaatide, Händeli „Sauli”, Schuberti missa Es-duuri, Mozarti reekviemi, Britteni „Hümn püha Cecilia auks”, Stravinski „Pulma”, Rautavaara „Vigilia“. Griegi „Peer Gynt „ ettekannetel. Laulnud külalissolistina Rootsi ja Läti Raadio Kooris, Hortus Musicuses ja Rahvusooperis Estonia. Kammerlauljana esinenud koos Marika Vurma, Aarne Talviku, Ivo Sillamaa, Jaak Lutsu, Ralf Taali, Ene Salumäe, Piret Aidulo, Mart Siimeri ja Lembit Orgsega. 

 

1980, Tallinnas Mart Saare 100ndale sünniaastapäevale pühendatud lauljate konkursil saavutas ta peapreemia ning 1990, Riias Janis Medinši 100ndale sünniaastapäevale pühendatud lauljate konkurss, II koha. 

Kultuurilehe Sirp aastapreemia (2000). 

 

Osi 

• Geronimo (Cimaroza Salaabielu, 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi ooperistuudios) 

• Bartolo, arst (Mozarti Figaro pulm, 1989 Estonias) 

• Parun (Verdi Traviata, 1991 Estonias) 

• Pime mees (Vihmandi Lugu klaasist, 1995 NYYD-festivalil) 

• Sarvik (Kangro Uku ja Ecu ning Uku ja Vanemuine, 1998 Rotermanni Soolalaos) 

• Abbot (Britteni Koovitaja jõgi, 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoor) 

• Hääl (Mozarti Idomeneo, 2006 Eesti Kontsert, kontsertettekanne ning 2010 Lyonis ja Grenoblis orkestriga Le Musiciens du Louvre Grenoble, dir Marc Minkowski ) 

 

Raamatuid 

• Laulja pill (1996) 

• Akustiline analüüs kui meetod laulja vokaaltehniliste probleemide lahendamisel (2000) 

• Voice quality and pitch in singing: some aspects of perception and production (2007) 

• Mati Palm: slancio della voce (2012) 

Sildid:

Share on Facebook
Share on Twitter
Please reload

  • Facebook
  • Instagram
  • Vimeo