Soproni vanamuusikapäevad ja meistriklassid Ungaris

20.-27. juuni 2009

Anneli Kuusk, puhkpillide noorteosakonna juhataja

Ungaris, Soproni linnas toimusid 25. vanamuusikapäevad, millest mul oli võimalus osa võtta tänu Leonardo da Vinci programmile. Meistriklassides osalesid muusikud Ungarist, Austriast, Itaaliast, Venemaalt, Tšehhist, Inglismaalt, Rumeeniast, Belgiast ja Eestist.  Juhendajateks olid väga lugupeetud ja tunnustatud professorid erinevatest riikidest: viiuliprofessor Simon Standage Inglismaalt, klaveriprofessor Malcolm Bilson USAst, barokkflöödi professor ja suurepärane muusik Barthold Kuijken Belgiast, lauluprofessor Katalin Halmai Ungarist, kammermuusikaprofessor ja plokkflöödimängija Anneke Boeke Hollandist ja barokktantsu professor Rita Szhell Ungarist.

Igal õhtul toimusid väga heal tasemel kontserdid, kus esinejateks olid orkestrid ja solistid erinevatest maadest. Kõige meeldejäävamaks osutusid New London Consort Philip Picketi juhatusel esitatud H. Purcelli „Dido ja Aeneas“, Capella Savaria – barokkorkester, mis esitas G. Ph. Telemanni ja  C. Ph. E. Bach’i muusikat ja milles soleerisid tuntud barokkvirtuoosid Barthold Kuijken flöödil, Borsödi Làszlö barokktromboonil ja Brandisz Màrton barokkoboel.

Jaanilaupäev, 23. juuni möödus festivalirahval Sopronist 25 km eemal asuvas Esterhazi lossis, kus muusikuna on tegutsenud J. Haydn. Seetõttu tuli ettekandele ka kontsert J. Haydni teostest. J. Haydni kirjutatud „Ekstravagansed sümfonietikesed Esterhazist“ kanti ette ka 24. juunil Prantsusmaalt pärit sümfoniettorkestri „Le Cercle de L`Harmonie“ poolt.

Mina osalesin barokkmuusikapäevadel kõige rohkem kammeransambli- ja barokkflöödi meistriklassis. Oli väga tore tunda, et stiilireeglid ja ühtemoodi arusaamine muusikast võib igasugused riigipiirid olematuks teha.

Barokkmuusika mängutehnika üle on palju diskuteeritud ning on palju erinevaid arvamusi.  Prof. B. Kuijken põhines oma õpetamise meetodites J. J. Quantzi „Solfedžole“ ja metoodikale „On Playing the Flute“. Ta seletas väga ilmekate vahenditega, kuidas neid „mängureegleid“ rakendada barokkmuusikas üldse ja kuidas need pilli mängides mõju avaldavad publikule. Lisaks pööras ta suurt tähelepanu hingamistehnikale, fraseerimisele, sõrmetehnikale ja  esitajameisterlikkusele. Kõike tegi ta omamoodi humoorikal moel olles ülisõbralik ja tolerantne erinevate tasemetega mängijate suhtes. Tema meistriklass jättis kustumatu elamuse, andis uut teadmisjanu ja motiveeris olema „õpetaja“ suure tähega.

Valisin Soproni Vanamuusikapäevad eelkõige professor B. Kuijkeni isiksusele mõeldes, sest olin teda kuulnud aastaid tagasi Tartus esinemas, kus ta samuti jättis kustumatu elamuse. Kuid minu rõõmsaks üllatuseks jättis see festival ka oma organiseerimistaseme poolest suurepärase mulje tänu eelkõige peakorraldajale Maria Liszkay’le kes on Budapesti Filharmoonia Kontserdi- ja Festivalibüroo manager ning on oma energia ja armastuse selle sisse pannud.

Pildigaleriid kursustest ja kontsertidest võid vaadata siit ...