Heino Elleri nimelise Tartu
Muusikakooli ajaloost
Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõudude tuumik 1922. aastal. Samad
Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ehk lühidalt Elleri-kooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Tallinnas avati üks ja Tartus kaks muusikakooli. Tänane Elleri-kool loeb oma alguseks neist Tartu koolidest ühte, Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgemat Muusikakooli, mis alustas direktor Juhan Aaviku (1884–1982, direktor 1919–1925) juhtimisel tegevust kooli praegustes ruumides Lossi tänav 15. Tartu Kõrgemast Muusikakoolist kujunes mõne aasta jooksul Lõuna-Eesti muusikahariduse keskus ja tähtsamaid muusikaõppeasutusi kogu Eestis.
Ajajärk 1927–1940, mil direktoriks oli Harald Laksberg (1887-1963?, direktor 1927-1940), oli Tartu Kõrgema Muusikakooli elus stabiilne ja edukas. Kooli pidas ülal Tartu Helikunsti Selts, lisasissetulekuid saadi õppemaksudest, riikliku kultuurkapitali, asutuste ja eraisikute toetustest. Õppeprogramm oli jagatud alg-, kesk-, kõrgemaks ning ettevalmistus- ja täienduskursuseks. Ehkki kool oli haridussüsteemis aste madalam kui Tallinna Konservatoorium, lähtuti õpetamisel konservatooriumi nõudeist. Muusikakooli täieliku kursuse lõpetanud võisid pärast aastast täiendõpet sooritada eksternina Tallinna Konservatooriumi lõpueksamid.
Elleri Tartu koolkonna liikmeid: Eduard Tubin, Olav Roots, Heino Eller, Karl Leichter, Alfred Karindi.
Kooli õpetajaskonda kuulus nendel aastakümnetel palju nimekaid muusikuid ja muusikapedagooge, kellest kõige silmapaistvaimaks võib pidada helilooja Heino Ellerit (1887–1970), kes töötas siin aastatel 1920–1940 kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõuna. Elleri töö tulemusrikkusest Tartus annavad tunnistust tema õpilased, kellest tuntuimad on heliloojad Eduard Tubin ja Eduard Oja, pianist ja dirigent Olav Roots ning muusikateadlane Karl Leichter.
Tartu Kõrgema Muusikakooli "Vanemuise" kontserdisaalis toimunud 10. aastapäeva kontsertaktuse kava. Kavas olid üksnes Tartu koolkonna heliloojate Eduard Oja, Eduard Tubina, Alfred Karindi, Johannes Bleive teosed. Kooli orkestrit juhatasid Eduard Oja ja Eduard Tubin. Just selle sündmuse paiku hakati mõtlema, et võiks muusikakooli algust lugeda mitte 1927. aastast, vaid 1919. aastast ning lugeda kooli Juhan Aaviku juhitud EAHS Tartu Kõrgema Muusikakooli järglaseks.
1940 liideti Eesti Nõukogude Liidu
koosseisu ja riigi haridussüsteemis toimusid põhjalikud
ümberkorraldused. Tartu Kõrgem Muusikakool võrdsustati nõukogude
tehnikumi tüüpi kooliga (jäi ainult keskaste) ja nimetati Tartu Muusikakooliks.
Alates sellest ajast kuni tänaseni on Elleri-kool riiklik õppeasutus,
mis, nagu ka Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, valmistab ette
keskharidusega muusikuid. Nende aastakümnete tuntumatest õpetajatest
võiks ära tuua muusikateoreetilistes ainetes Johannes Bleive, Aare Allikvee, Vivian Tordik; klaveri erialal Aleksandra Semm-Sarv, Aime Karm, Anu Antzon; viiuli erialal Linda Riiner, Eduard Poolakene; puhkpillide erialal August Metsa, Kaupo Antzon; koorijuhtimise erialal Richard Ritsing, Roland Laasmäe, Alo Ritsing, Vaike Uibopuu, akordioni erialal Uno Arro ja palju teisi.
Teise maailmasõja järel on Tartu muusikakooli juhtinud kõigepealt Aleksandra Semm-Sarv (direktor
1950–1969), kes andeka õpetajana pööras suurt tähelepanu pedagoogikale,
suure hingega inimesena aga koondas kooli ümber ja hoidis siin inimesi,
keda nõukogude võim ei pruukinud sallida.
Tema järglase Ago Russakuga (direktor 1969–1991) algas Elleri-kooli ajajärk (kool sai Elleri nime 1971). Ette võeti ulatuslik kapitaalremont, elavnes kontserttegevus. 1981 avati kooli juures algklassid (tänane noorteosakond). Russak unistas ka kõrgema muusikalise hariduse taastamisest Tartus. EMTA Tartu filiaal avati 1997. aastal.
Vahepeal on kooli juhtinud veel Jüri Kuus (1991 - 1999) ja Mart Jaanson (1999 - 2001).
2001. aastast on Elleri-kooli direktoriks Kadri Leivategija.
