Uut Tartu Richard Wagneri Seltsis
Virge Joamets
Artikkel ajakirjast Muusika, 2008/11
Tartu Richard Wagneri Seltsi liikmed ja Eva Märtson (keskel) 2007. aastal.
2007. aasta septembris oli Tartus Elleri-koolis lauljatele meistritunde andmas Eva Märtson Hannoverist. Eva Märtson on väga tunnustatud laulupedagoog ning ühtlasi Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu asepresident. Kursuslaste pidulik lõppkontsert oli TÜ aulas 29. septembril.
Kuidas tartlastele selline kingitus sülle on kukkunud?
Eva Märtson on olnud abielus eestlasest organisti, oreli- ja klaveriõpetaja Carl Otto Märtsoniga, kes lahkus kodumaalt 1941. aastal, II maailmasõja eel. Eesti-huvi olevat tal olnud aga juba enne seda. Omal ajal lauljana tegutsedes on Eva Märtson koos abikaasaga kontsertidel ka eesti heliloojate laule esitanud.
1990-ndate aastate alguses hakkasid nad Eestis käima. Algul andis Eva Märtson laulutunde Tallinnas, seejärel tuli ta „Vanemuise“ teatri ja Tartu Wagneri seltsi kutsel 12 aastat tagasi juba ka Tartusse. Tookord oli tundi võtmas „Vanemuise“ laulja, praegune Elleri-kooli lauluosakonna juhataja Viviane Kallaste. Nõnda sõlmus tutvus ning Viviane kutsel oli Eva meie juures juba kes-teab-mitmendat korda.
Ühtlasi ajavad Eva Märtson ja Viviane Kallaste Tartu Richard Wagneri Seltsi asja. See on asutatud 1991. aastal suuresti Loone Otsa eestvedamisel ja hoolel. Suuremad ettevõtmised 1990-ndatel aastatel olid „Tannhäuseri“ ettekanne sõnalavastusena 1993. aastal Tartus Toomemäel ning kontserdid Wagneri laululoomingust TÜ aulas ja Tallinnas „Estonia“ Talveaias 1998. aasta septembris. Tartlaste seas on ka Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendiaate (näiteks Loone Ots, Merle Jalakas, Lauri Sirp, Jaanika Rand-Sirp, Karmen Puis, Siiri Koodres, viimati Andres Mutso).
Eva Märtsoni õhutusel on Tartu seltsi tegevus taas hoogu saamas. 27. septembril arutati edasisi plaane ja võimalusi. Eva Märtson märkis, et hästi tähtis on aeg-ajalt ühiselt midagi ette võtta. Ta näitas üles tahtmist Tartu seltsi aidata ning klassikalisi, väga häid Wagneri salvestisi saata, et tekiks võimalus Wagneri loominguga selle parimal moel kokku puutuda ja tundma õppida. Samuti ilmutas ta tahet aidata ette valmistada järgmisel, 2008. aasta sügisel Tartus kontserti Wagneri ja tema kaasaegsete loomingust. Samuti köitis teda idee kokku saada tartlastega Riia ooperis, kus seltskond, mille hulgas ka Tartu Wagneri seltsi liikmed, Elleri-kooli lauluõpetaja Jelena Suigi ja tema tütre, suure ooperifänni Marianne Suigi heldel ja pideval organiseerimisel järjest tihedamini käib. Lätlastel on enamvähem ooperiteatri kõrval Richard Wagneri tänav, au, et kuulus helilooja on selles linnas paar aastat elanud, tase, mis lubab (erinevalt eestlastest) Wagneri oopereid esitada.
Eva Märtson on põnev isiksus ning andekas inimene, kellele Tartu muusikud, eriti lauljad, samuti Wagneri huvilised, on nende mõtete ja panuse eest hästi tänulikud.
...................................................................................................................................................................
Nõuandeid Eva Märtsoni meistrikursuselt
Hääldusest:
* Konsonandid on saksa keeles äärmiselt tähtsad. Laulda tuleks nii, et publik sõnadest ka aru saab.
* Saksa keeles väga sagedasti esinev „ch“ tuleks selgesti ja intensiivselt välja hääldada (nt. ach, ich, dich, mich).
* Paljudele „ach“-idele järgneb kas koma või hüüumärk - siis tuleks tingimata teha paus!
* Paljunõudev on ka L-tähe väljahääldamine, aga L-tähega algab palju paljukasutatavaid sõnu saksa keeles (sõnades nt. Liebe - armastus, leben – elama)
* Lauljad hääldavad sageli G-tähega algava sõna ette tähe N. Nt.“nGute Nacht“ – seda ei tohiks olla.
* V ja F on saksakeelsetes sõnades samuti väga olulised ja neid on kerge sassi ajada (eriti neil, kes pole saksa keelt õppinud).
Muusikaline pool:
* AEGA ON! Laulma ei tohi kunagi hakata kiirustades. Hinga korralikult, siis suudad loo ka korralikult lõpetada.
* Laula juba enne laulu algust – st. loosse tuleb sisse elada esimesest taktist peale (kasvõi siis, kui klaver teeb eelmängu).
* Laulda tuleb terve loo vältel – nii kujuneb üldmulje loost kui tervikust.
* Pausid tuleb igas loos teha mõtestatuks.
Eerika Jaguson
